top of page

Mida ma raseduse ajal süüa sain ning kas see toit jäi üldse kõhtu sisse ka?

Raseduse esimene pool oli söömise osas üsna keeruline minu jaoks. Esimest korda oksendasin 7.nädalal ning siis hakkas ka söögiisu põhimõtteliselt täielikult ära kaduma. Alates 9.ndast nädalast hakkas pihta igapäevane oksendamine ning see kestis kuni 20.nädalani välja. Pärast seda õnneks läks veidi kergemaks ja kuni 27.nädalani toimus see kord nädalas. Kuna iiveldamine ja oksendamine kestis vahelduva eduga põhimõtteliselt 4 kuud järjest, siis pigem oligi minu menüü selline, et söön ja joon, mida saan. Kokkuvõtlikult on seda kõige parem kirjeldada nii, et mul polnud mingeid isusid ning proovisin lihtsalt leida seda, mis südant pahaks ei ajaks.


Mul endal on alati põnev kuulda, mida need rasedad siis söövad ja mis ikka üldse ei taha sinna kõhu sisse jääda. Sellepärast mõtlesingi kirja panna, et hiljem huvitav tagant järgi vaadata, millest mu menüü siis koosnes.


Soovitused teistelt.


See on tore, kui teised tahavad aidata. Aga üks hetk muutus juba üsna väsitavaks kui iga inimene, kes kuulis, et mul on halb olla, soovitas täpselt samu asju, mis googeldades esimestena välja tulevad. Kas ingverit oled söönud? Kuivikute närimine teeb kõigil enesetunde paremaks! Söö väikeste ampsude haaval ja joo Värska vett supilusika kaupa. Olin kõikvõimalikud variandid ära proovinud esimeste nädalate jooksul ja kahjuks ükski ei aidanud. Proovisin pidevalt neid siiski uuesti, et äkki veidi teeb enesetunde paremaks, aga pigem leppisin üsna varakult sellega, et saangi vähem süüa ja küll saan hakkama. :)


Enamasti läksid peale ainult magusad asjad.


Alguses avastasin enda jaoks mahlapulgad, Limpa ja Twister. Mõni päev mööduski nii, et kogu päeva toit oli 2 mahlapulka, sest see külm kuidagi rahustas magu aga andis vähemalt natukene energiat. Päeva esimene "toidukord" oli tavaliselt kuskil kella 12 ajal või vahepeal isegi hiljem ja avastasin, et krõbinad piimaga olid need, mis pärast söömist ei tekitanud tunnet, et kohe tuleb üles tagasi. Enamasti just meerõngad (cheerios) osutusid valituks, mida sain süüa hetkedel, kui kõht oli mega tühi aga samas ka süda paha. Boost Juice Bar'ist sain üks hetk hakata endale tellima Pina Colada smuutit, jälle mõnus külm asi, mis tegi kõhu täis ja selle ühe smuuti peal võisin vastu pidada terve päeva. Esimese kahe kuu jooksul võisin enda harjumuseks saanud smuutide joomise ära unustada, sest värsked asjad ei püsinud üldse sees. Üks hetk katsetasin uuesti puuviljadega ja sain hakata sööma kiivisid ja rohelisi õunu.


Üks õhtu juhtus veidi naljakas lugu seoses söömisega. Oli väga raske päev olnud, 4-5 oksendamist selja taga, kui diivanil lamades tuli uni ja läbi une mõtlesin, et tahaks seda punast kummikommi nööri, sest kõht oli jube tühi. Ise ei saanud väga arugi, et ütlesin seda ka kõva häälega mehele välja, kes siis ütles, et läheb toob mulle poest. Seda, millal ta toast välja läks ja tagasi tuli, ma ei mäletanudki ja lõpuks tuli hoopis kell 12 minu juurde, et kuule läheks magama nüüd. Kogu see õhtu oleks nagu udu sees olnud ja kommi söömiseni tol õhtul kahjuks ei jõudnud.


Jubedalt igatsesin sooja ja soolast toitu.


Enamasti on soojadel toitudel tugevam lõhn ja maitse ning arvatavasti sel põhjusel olid need asjad minu menüüst väga pikalt puudu. Unistasin, kuidas tahaks süüa tavalist lõunasööki, aga lihtsalt ei suutnud välja mõelda, mis see soolane toit oleks, mida tahaks. Mäletan, et ligi nädal aega olin mõelnud frikadellisupi peale ja läbi käinud Woldi ja Bolt Foodi, et kas keegi tooks mulle seda, et ise kodus toidutegemise lõhna ei peaks tundma. Kahjuks ei suutnud seda kuskilt leida ja lõpuks ühel õhtul kell 11 hakkasin ise suppi tegema, sest kõht oli lihtsalt nii tühi. Selleks ajaks polnud saanud nädal aega väga midagi süüa ja olin lõpuks nii õnnelik, kui kell 12 öösel köögis istusin ja ettevaatlikult enda suppi sõin. Avastasin veel, et kui sushi kohtadest tellida kõige tavalisemaid makisid ja ingverit koos nendega süüa, siis sai ka soolase isu rahuldatud. Mingi hetk sain hakata sööma röstsaia juustu, tomati ja balsamico kastmega.


Jääkuubikud ja kraanivesi?


Olen isegi kuulnud palju seda, et üks hetk rasedad hakkavad jääkuubikuid sööma ja pole aru saanud, millest selline fenomen tulnud on. Ise mõtlesin enda jaoks sellise loogika välja, et kuna pideva oksendamisega tekib vedeliku puudus, siis jääkuubikud aitavad seda vähendada ja samas on nagu söömise tunne neid närides ning jääkülm tunne rahustab magu. Jookide osas oli selline probleem, et kraanivett ei suutnud enam juua. Esiteks ei saanud üle ühe lonksu võtta ja ei saanud vett juua enne kella 13-14 päeval, sest muidu lihtsalt oksendasin selle välja. Siis aga avastasin enda jaoks Aura mustikavee ja kõiksugused vitamiiniveed. Need olid lõpuks need, mis aitasid janu kustutada.


Pildil olen 18+6 nädalat rase.


Teisel pildil olen 31+5 nädalat rase. Kohe näha, et sain ikka lõpuks süüa ka. :)


Nüüd juba, kui rasedus on lõpule jõudmas, saan süüa enam-vähem kõike. Liha pole terve aeg väga tahtnud ja magusat tahaks kogu aeg jube palju süüa. Aga otseselt muid imelikke "hapukurgi-jäätise kombo" isusid ei olegi mul õnneks või kahjuks tulnud. Muidugi tahaks kogu aeg süüa maasikaid ja mureleid turult või tanklast jääjooki, aga see käib pigem sooja suve kui raseduse juurde! :)

263 views0 comments
bottom of page