Praegune postitus on ideaalne näide sellest, et justkui oleks aega, aga ikka jäävad mingid asjad tegemata. Panin selle kirja juba mõni nädal tagasi aga lõplikult valmis ei teinud. Nüüd beebi viimasel ajal nii armas ja asjalik olnud ja mõtlesin, et ei saa enam edasi lükata. Selle jaoks seda blogi tahtsingi kirjutama hakata üldse, et oleks endal toredaid mälestusi hiljem lugeda ja vaadata. Tulin praegu jalutamast ja otsustasin, et võtan kätte ja teen kohe ära.
Tahtsin sellest päevast kirjutada, et kui vahepeal jälle veidi raskem hetk on, saan seda uuesti lugeda ja meelde tuletada, et küll kohe paremaks läheb!
Esimene asi, miks oktoobri eelviimane laupäev juba nii hästi hakkas oli see, et beebi magas esimest korda põhimõtteliselt terve öö järjest. Hommikul peaaegu ehmatasime Kiffiga üles, sest nii ebareaalne tunne oli, et polnud öösel vähemalt ühe korra üles tõusnud beebi ägisemise ja vigisemise peale. Vahepeal olen puudust tundnud sellest, et saaks lihtsalt minna iga hetk ja teha mis tahaks. Nüüd üks väike armas printsess dikteerib siin kodus, millal temal tuju on kodust välja minna. Aga olgem ausad, ta on hetkel siiski veel nii pisike ja vajabki meie tähelepanu iga hetk - täitsa mõistame teda. Seetõttu ootasin ma nii väga ühte päeva, kus saaks lihtsalt spontaanselt kuskile kolmekesi minna. Nii me tegimegi!
Alustasime päeva väikese šoppamisega. Beebi lasi ennast ilusti vankrisse panna ja otsustas, et teda see poes käimine ei huvita ja jääb parem magama. Tegin väikse treat yourself hetke, käisime Ristikheina kohvikus ja jalutasime niisama ringi ja nautisime iga hetke!
Me ise armastame merd ja mere ääres käimist väga ning tahtsime ka beebi randa viia. Ta oli nii tubli - magas ilusti terve aja poes, panime autosse - magas edasi, uuesti vankrisse pannes - jälle magas ja tõusis alles siis üles, kui ta sülle võtsime, et näidata kui ilus mere ääres on!
Kas see tähendabki, et olen täiskasvanuks saanud, kui maitseainete purkide ostmine on päeva kõige olulisem ToDo? Uues kodus on meil pliidi kohal täpselt selline kitsas kapp, mis muud eesmärki ei saakski täita, kui maitseainete hoiustamist. Siiani seisid seal poollahtised pakid, mis ei näinud üldse ilusad ega praktilised välja. Nüüd aga soetasin endale Euronicsist label maker'i, ostsin mõned klaaspurgid juurde ja hakkasin koju jõudes kohe asjaga pihta. Suurematele purkidele panin peale chalk board kleepsud. Nende plussiks on see, et kui tahad purkidesse muid asju panna või omavahel ära vahetada, tõmbad märja lapiga teksti maha, kuivatad ära ja kirjutad uue teksti peale. Maitseainete purgid on liiga väikesed, et nendele kriidiga peale kirjutada nii, et neile läksid peale label maker'iga tehtud sildikesed. Oh seda rõõmu, mis mind täitis, kui neid kappe õhtu lõpuks vaatasin! Naljakas hakkas kohe!
Õhtu lõpuks tegime endale mõnusa snäki laua ja saime isegi saunas käidud!
